Skip to main content

Posts

MERGER AGREEMENT MANIPUR - ATSUM

  MERGER OF MANIPUR WITH THE INDIAN UNION states that: <script async src="https://pagead2.googlesyndication.com/pagead/js/adsbygoogle.js?client=ca-pub-8876661732682016"      crossorigin="anonymous"></script> The merger agreement of Manipur with the Indian Union was signed between the Maharaja of Manipur Shri (L) Bodha Chandra Singh and Shri V.P. Menon, Advisor to the Government of India, Ministry of States, on behalf of the Dominion of India on 21st September, 1949 at Shillong, in which the Maharaja of Manipur surrendered his territory, titles, authority, rights and privileges, except his personal properties and religious rites, and received a sum of Rs. 3 lakhs per year. Thus, the sovereignty and independence of Manipur as a Country came to and end on the date the Maharaja appended his signature on the historic merger agreement (Annexure - x). The Total area of Manipur merger agreement covered was the territory of 700 sq. miles or 26, 500 paris/hectares...

JINEI CHUNG CHANG A KIPHON DAN

 Kiphon naleh kitui neh hi kibang loujep in kahe e Kiphon kitihi numei nu inkote lunggim na keiho kahiuve nachanu u gudoh., athi amang ahipoi tia kiphon kibol hi thilpha ahi Kiphon akibol lou leh kinoise na lut ahi. Kituineh kitihi iga kiphon teng puten hichini leh numeinu jaona nahung diu tia thupha kivai lhah nikho chu kituineh in akimang in pute lutnan lutom laisui leh dangka pohthei jat kipo ahi Mi kimkhat invang achanu lhun nadia deilou jeh in kaikhen na phat lemchang in amang jiuve Kitui neh kitihi chongmoua kila honjong abol ahi Hichi nikho apat achu anung sang a kholailen anneh tuidon phalpih na ahi Kiphon boljoua anumei jaona kikou satha kibol hi sadarhill lamhon abol metmut un ajahnom lou loijong aunkit uve Akhomin seidao hitin Saikul gamkaia kiphon kabolni uvin anumei jaona hungkit ding vohcha tuh 5 nahin kipoh diu thupeh bang in kakon un Akho housapu invang gan thisan soa kituineh kibol chu ingai nao ahipoi atin ahi Hinlah inneite/ Puten gan pumkhat chu selgol khat in e...

GOLLUI LAI A NUNGAH GOLLHANG KIJAM HO THU

 π™‚𝙀𝙑𝙑π™ͺπ™ž π™ π™žπ™Ÿπ™–π™’ 𝙝𝙀 𝙖π™₯π™–π™‘π™–π™ž 𝙝𝙀 𝙩𝙝π™ͺπ™₯π™š 𝙩π™ͺ π™–π™π™žπ™ͺπ™«π™žπ™£ 𝙩𝙝π™ͺπ™₯π™šπ™ 𝙖𝙒π™ͺπ™Ÿπ™€π™ͺ π™ͺπ™‘π™šπ™ π™–π™ π™žπ™π™€π™ͺ 𝙨𝙀𝙒2 π™ͺπ™«π™žπ™£  𝙏π™ͺπ™‘π™šπ™ π˜½π™š π™‘π™–π™’π™ π™–π™ž 𝙣𝙖 (π™’π™šπ™–π™£π™žπ™£π™œ π™ π™žπ™—π™–π™£π™œ)  (π™ π™žπ™©π™ͺπ™žπ™£π™šπ™/π™ π™ž π™žπ™£π™‘π™ͺ𝙩/ π™ π™žπ™¨π™ͺπ™‘π™‘π™š) π™£π™žπ™‘π™šπ™ π™©π™π™žπ™π™™π™–π™’ π™‘π™š 𝙖𝙗𝙀𝙑 𝙩𝙝𝙀π™ͺ2 π™ͺ π™–π™π™ž.  π˜Ύπ™π™§π™žπ™¨π™©π™žπ™–π™£ π™ π™π™–π™£π™œ 𝙖 π™–π™Ÿπ™€π™‘π™Ÿπ™–π™’ π™œπ™–π™‘π™π™–π™™π™€π™ π™Šπ™§ π™–π™œπ™ͺ𝙙𝙀𝙝 𝙖 π™₯π™–π™£π™œ π™π™€π™Ÿπ™€π™£π™œ π˜Ώπ™–π™£π™₯𝙀 𝙖 π™ π™žπ™ π™€π™ž π™–π™π™žπ™₯𝙝𝙖𝙩 π™žπ™£ π™ π™€π™žπ™Ÿπ™€π™ͺπ™¨π™š 𝙖π™₯π™–π™£π™œ 𝙣𝙀𝙒 𝙩𝙖π™₯𝙀𝙣 <script async src="https://pagead2.googlesyndication.com/pagead/js/adsbygoogle.js?client=ca-pub-8876661732682016"      crossorigin="anonymous"></script> 𝙏π™ͺπ™‘π™šπ™ π˜½π™š π™‘π™–π™’π™ π™–π™ž 𝙣𝙖 π™ π™šπ™žπ™π™€ π™ π™–π™π™žπ™ͺπ™«π™š π™£π™–π™˜π™π™–π™£π™ͺ π™ͺ π™ π™žπ™₯π™ͺπ™ž 𝙙𝙀𝙝 π™©π™žπ™– π™ π™žπ™₯𝙝𝙖 𝙑𝙖𝙒𝙩𝙖𝙝 𝙖 π™ π™žπ™₯𝙝𝙀𝙣 π™ π™žπ™—π™€π™‘ π™–π™π™žπ™©π™–π™ž 𝙂𝙀𝙑𝙑π™ͺπ™ž 𝙩𝙝π™ͺ π™π™žπ™π™šπ™£ 𝙩π™ͺπ™‘π™–π™ž 𝙩𝙝π™ͺ  π˜Όπ™π™€π™ž π™π™žπ™‘π™šπ™ 𝙖 π™ π™žπ™₯π™π™€π™£π™œ π™«π™š2 π™–π™π™ž π™ˆπ™šπ™ž...

MIZORAM CHIN KUKI MIZO CHAPCHAR KUT

 

NUMEI THILKEN PU LE PATE THIL BOL CHON

  Pute paten Numei thilken abol houchu  1. Longkai&naam 2. Kongvo 3. Tucha 4. Liar/thur  5. Belken/sumken gollui injong manlamkai selpi selgol sum ana poh jiu ahin Sumken ju pemo vapemo khangthil kichin dia Bel anapeh jiu ahi 6. Moukham pon alhunna chanute ahuitup nading.  Hichi Nulam akhoppih teng uleh aboljiuvin Khiba kenpih jong ana umjiuve Masanga akibol lo na 1. Longkai vonpohna 2. Kongvo&Tucha lou natohna muchi pohnaleh muchi tuna gunchu tah na toh innchen sema panding vetsahna 3. Liar/thur thil poimo/dangal koitup nading Liar/Thul Tukhang a umtalou ahijeh in almerah kibol akitoh e.  Lupna/car/inmun loumun kikanpih hohi ngailut vetsah naleh neijou vetsah min dalna ahin,  Tulang hin china lhangpi danin aumtan aboljou loute dia achanu utoh maimoh tha nan aumdoh tan Aphamo khonteng vang ahitai Melcha Naduman in mohneh2 hih in nasung lamleh natoko ading jong gelin By Pr. Sholal Aseibang in Mineijou Bolthei hon  Nangman nabol jou manin mohbol...

KHUT GOH KEOVA By NCY DOUNGEL

 'Khut goh keova ka che ding ham' ti lasem pa'n "Lhagao khat beh keng lou hel'a ka che ding ham khut goh a" ati hi chou na (challenge) thupi tah ahi. <script async src="https://pagead2.googlesyndication.com/pagead/js/adsbygoogle.js?client=ca-pub-8876661732682016"crossorigin="anonymous"></script> I Cor.7:16 "........na inneipu/na inneipi huhhinga naumsah jou ding hinam, naumsah jou lou ding ham?" Doh na lentah ahi. Pathen lungtup hi huhhing natoh ahi. Midang titahlou, na Ji/na pasal ahilou leh na chate lhagao khat beh keng louva nache khah ding ham? Ole eima chang seh jeng jong kilhut jou lou ding ihi ding ham!  *Mihem hinkho thing na pul lai abange* Phat nai dan hi seichai thokha louvin, huhhing honga lutman na'n nei cheh-u hite*   (Ncy 113)

MOLTUHTE THUSIM | KUKI BLACKDAY

 MOLTUH TE THUSIM #SahnitNi #KukiBlackDay Tangkhul led NSCN(IM) Kacha Naga hole Kuki ho kiboi lai 1992-1997 thusim aki minphah sehleh Moltuh te kithana thilsoh jong hi suhmil thei ahipon, chuleh Naga Gal ahung khohset najong Moltuh mun’a Naopui ho hung kitha apat athu hi hung khohse pen ahi.  Hiche masang chun mundang ah; kitha kimat thu ana um pan tan, hinlah chuti tah in, kitha kimat ho ana ha um behseh naipon, chuleh Moltuh tetoh kho kinaicha Cheng sopi Anal, Lamkang ho kho Khunthah, Paraolon chuleh Challong kiti hojong galmi mit’a kimu naleh kimit thipna i-ma ana um naipon ahi.  <script async src="https://pagead2.googlesyndication.com/pagead/js/adsbygoogle.js?client=ca-pub-8876661732682016"crossorigin="anonymous"></script> MOLTUH GAM UM DOL: Moltuh gam hi Chandel District Khengjoy Sub. Division hopsung’a um ahin, Phungkhai a sei din Touthang te khosat na munpi khat chu ahi. Imphal a kipat 135 km vel’a gamlha ahin, Chuleh Tengnoupal District HQ noija ...